Arhiiv

10, 2009 arhiiv

Uus logo hakkab ilmet võtma

27.10.2009Katrin Pärgmäe

Viimane jutt teavituse-rindelt oli septembri alguses, kui sõelale olid jäänud kolm parimat reklaamiagentuuri, kes portaalile uue logo meisterdavad ja siis sellest ka Eesti inimestele teada annavad. Vahepeal selgus tihedas rebimises võitja – agentuur Velvet. Oleme nendega paar korda koos istunud ja tuleb tunnistada, et logo valimine on kogu eesti.ee tiimile paras pähkel. Kui IT-maailmas saab enamasti asju numbritega mõõta, siis värvide ja kujundite osas on kõigil oma arvamus, mis on ilus, toimiv või sobiv. Ja mida rohkem inimesi, seda rohkem arvamusi, eksole. See on üks nendest vähestest kordadest, kui mina olen päris rõõmus, et meie eesti.ee meeskond on tagasihoidliku suurusega.

Igal juhul oleme logo osas peaaegu kokkuleppele jõudnud. Hetkel veel töö käib ja seda näidata ei saa, aga varsti…

Teavituskampaania , , ,

Nüüd veel mugavusest

13.10.2009Eerik Hanni

Mõni postitus tagasi sai välja hõigatud, et küpsemas on plaan teha portaal paremaks ja mugavamaks – selliseks, kust iga surfaja leiaks suurema stressita endale vajaliku üles. Nüüd on selgunud, et portaalile vaatab tõsiselt otsa ja lööb põse läikima meeskond, mis moodustatud MRM-i, Trinidadi ja Webmedia spetsidest.

Üks mu tööstusdisaini õppinud sõber mainis kunagi, et disaini tippsaavutuseks on teokarp. Kui ta pidi mingiks seminariks disainima ketšupipudeli, siis ta tegi selle teokarbikujulise. Kui ta hakkas maja ehitama, siis ehitas ta ka selle teokarbikujulise. Ka kogu tema teokarbikujuline maja oli täis teokarbikujulisi esemeid. Pärast seda olen ikka mõelnud, et mis see kasutajakesksus veel on, kõik asjad võiks ju teha lihtsalt teokarbikujulised. Seepärast uurisingi Trinidadi kasutajakesksuse eksperdi Hegle Sarapuu käest igaks juhuks paar asja üle. Mine tea, äkki tuleks portaal teha samuti rohkem teokarbi sarnaseks…

Mis on üldse kasutajakesksus?

Kasutajakesksus (inglise keeles user-centered) on tegelikult üks lähenemine, kuidas luua kasutatavat disaini (nii toodet, näiteks tarkvara, kui ka teenust). Selle lähenemise eripära, nagu nimigi juba viitab, on peamiselt kasutajatega arvestamine disainimisel ehk konkreetsetele kasutajatele disainimine.

Kasutaja puhul on võimalik arvesse võtta palju erinevaid faktoreid – kogemused, harjumused, iseloom, eelistused, keskkond, eesmärgid ja ka ülesanded. Need kaks viimast võivad olla ka kasutaja asemel disainimise kesksed teemad, kuid siis on juba tegemist, kas eesmärgi- või ülesandekeskse lähenemisega.

Kõik need lähenemised üritavad saavutada üht eesmärki – positiivne kasutuskogemus. Seepärast on need lähenemised üpris tavalised kasutatava ja mugava veebilehe disainimisel.

Kas on võimalik luua kõigile ideaalselt kasutatavat veebi?

Jah ja ei :). Kõik oleneb tegelikult veebi ülesandest ja eesmärgist. Kui meil on väga lihtne veebileht, kus on näiteks vaid üks nupp, suudavad seda kõik kasutada. Samas selliseid olukordi praktiliselt ei eksisteeri. Veebi loomine on üks suur kompromiss erinevate kasutajagruppide vahel. Pea alati on võimalik see kuldne kesktee leida.

Väga harvad on juhud, kui tekivad nö. „negatiivsed kasutajagrupid“ ehk kasutajad, kelle eesmärkide ja vajadustega arvestamine toob kaasa kõikide teiste kasutajagruppide eesmärkide võimatu saavutamise. Sellisel juhul ei ole võimalik kõigile kasutatavat ja eesmärgipärast veebi luua.

Kõikidel teistel juhtudel on võimalik luua piisavalt mugav ja loogiline ehk positiivset kasutuskogemust pakkuv veebileht.

Kas Eesti.ee kasutamine on keeruline?

:) oleneb kelle künka otsast vaadata :). Minu hinnangul on eesti.ee kasutamine täna keeruline neile, kes sellest veebilehest kõige enam kasu võiksid saada – Eesti kodanik, kes soovib kiirelt ning lihtsalt oma asjaajamised ära teha. Samas on kasutajaid, kelle jaoks on see lihtne.

riigiportaal