Ühtse kontaktpunkti testipäevad 07.-08. juuni 2011
Teenuste direktiivi alusel on igas EL liikmesriigis loodud ühtsed kontaktpunktid. Nende eesmärk on pakkuda ettevõtjale teavet ettevõtluse kohta ning võimalust lahendada formaalsed haldusküsimused elektroonilisel teel. Kuna projekt on kestnud juba mõnda aega, oli aeg teha vahekokkuvõte saamaks aru, millised on iga riigi saavutused ja millised on arenguvõimalused.
Erinevate riikide ühtsete kontaktpunktide hetkeseisust ülevaate saamiseks korraldatigi testipäevad. Iga riik tegi ettekande keskselt paika pandud struktuuri alusel. Etteantud struktuurist peeti kenasti ka kinni, seega oli ühtseid kontaktpunkte hea võrrelda.
Kuna ettekanded toimusid paralleelselt kolmes ruumis, siis ma piirdun vaid nende riikide kommenteerimisega, kelle ettekandeid ma kuulasin. Üldise kokkuvõtte ettekannetest koostab Euroopa Komisjon septembriks.
Ma püüan kuuldud ettekandeid võrrelda läbi erinevuste ja vastandamise.
Üks või mitu kontaktpunkti
Enamuses riikides on üks kontaktpunkt, sh Eestis, Ungaris, Ühendkuningriikides. Näiteks Saksamaal ja Austrias on palju iseseisvaid kontaktpunkte, mis on siiski kättesaadavad ühelt keskselt veebilehelt. Austrias on üheksa iseseisvat kontaktpunkti, neist kahe koos töötamist alles testitakse. Saksamaal on kokku 120 kontaktpunkti.
Taanis on üks kontaktpunkt, kuid ettevõtjale vajalikke portaale on palju. Ühendada neid pole plaanis, sest praeguseid portaale haldavad erinevad ministeeriumid ning ühtne haldamine on liiga ressursimahukas.
Ühes või mitmes keeles
Väga levinud on kahekeelne kontaktpunkt – riigikeeles ja inglise keeles. Näiteks Eesti kontaktpunkti info on kättesaadav eesti ja inglise keeles. Samas on palju ühekeelseid portaale, nt Ungari, Bulgaaria. Ka Iirimaa ja Ühendkuningriikide portaalid on vaid ingliskeelsed, samas on tegemist ühtlasi levinud suhtluskeelega.
Iirimaa esindaja kaitses oma ühekeelse portaali poliitikat sellega, et nad püüavad kokkuhoidlikud olla ja tegelikult on kogu info tõlkimine ikka väga kallis töö. See oli pisut muigamapanev kurtmine seltskonnas, kus enamus riike on väga hästi kursis, kui ressursimahukas on tõlkimine ja info mitmekeelne paralleelne haldamine.
Saksamaa Brandenburgi ühtne kontaktpunkt on hea näide kohalike olude arvestamisest. Kontaktpunkt on saksa-, inglis- ja poolakeelne. Poola keel on kasutusel Poola läheduse tõttu.
Kõik teenused digitaalsed või üldse mitte
Ühendkuningriikide kontaktpunktil on loosung: Digitally by default, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et peab väga mõjuv põhjus olema mingi protseduuri paberil läbi viimiseks. Teisalt ei saa nende portaali kaudu mingit infot riigilõivu tasumise võimaluste kohta.
Iirimaa portaalis on vaid avalik teave (sisselogimist ei vaja) ja ühtki teenust ei saa üle interneti kasutada.
Enamus riike on vahepeal – teave on kontaktpunktis olemas või on viide vajalikule välisveebile. Teenused on vähemalt osaliselt üle interneti kättesaadavad.
Vaba või reglementeeritud
Reglementeerituse kõrgem tase oli minu jaoks Austria näide, kus ettevõtte loomiseks on vajalik kohtu luba. Loomulikult ei saa seda luba interneti teel.
Ettevõtlusvabaduse osas jäi silma Ühendkuningriigid, kus ettevõtte loomisel ei ole vaja portaali sisse logida ning taotluse esitamisel ei ole vaja allkirja. Ettevõtja andmed tulevad varem või hiljem välja – näiteks riigilõivu tasumisel või maksude maksmisel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kontaktpunktid on väga erineval tasemel. Samas ei saa välja tuua parimat või halvimat, sest igaühel on omad head ja vead.