Anname veidi varem teada, et uuest aastast kolime eesti.ee meeskonna teavitused Facebooki. Meie meeskonnale tundus, et blogisse tohib kirjutada ainult suuri ja tähtsaid asju, nii jäigi siia kirjutamine järjest soiku. Unise blogi asemel otsustasime enda pisikestest uudistest edaspidi Facebooki kaudu teada anda.
Jälgige meie Facebooki lehte ja ilusat sügist!
Teenuste direktiivi alusel on igas EL liikmesriigis loodud ühtsed kontaktpunktid. Nende eesmärk on pakkuda ettevõtjale teavet ettevõtluse kohta ning võimalust lahendada formaalsed haldusküsimused elektroonilisel teel. Kuna projekt on kestnud juba mõnda aega, oli aeg teha vahekokkuvõte saamaks aru, millised on iga riigi saavutused ja millised on arenguvõimalused.
Erinevate riikide ühtsete kontaktpunktide hetkeseisust ülevaate saamiseks korraldatigi testipäevad. Iga riik tegi ettekande keskselt paika pandud struktuuri alusel. Etteantud struktuurist peeti kenasti ka kinni, seega oli ühtseid kontaktpunkte hea võrrelda.
Kuna ettekanded toimusid paralleelselt kolmes ruumis, siis ma piirdun vaid nende riikide kommenteerimisega, kelle ettekandeid ma kuulasin. Üldise kokkuvõtte ettekannetest koostab Euroopa Komisjon septembriks.
Ma püüan kuuldud ettekandeid võrrelda läbi erinevuste ja vastandamise.
Üks või mitu kontaktpunkti
Enamuses riikides on üks kontaktpunkt, sh Eestis, Ungaris, Ühendkuningriikides. Näiteks Saksamaal ja Austrias on palju iseseisvaid kontaktpunkte, mis on siiski kättesaadavad ühelt keskselt veebilehelt. Austrias on üheksa iseseisvat kontaktpunkti, neist kahe koos töötamist alles testitakse. Saksamaal on kokku 120 kontaktpunkti.
Taanis on üks kontaktpunkt, kuid ettevõtjale vajalikke portaale on palju. Ühendada neid pole plaanis, sest praeguseid portaale haldavad erinevad ministeeriumid ning ühtne haldamine on liiga ressursimahukas.
Ühes või mitmes keeles
Väga levinud on kahekeelne kontaktpunkt – riigikeeles ja inglise keeles. Näiteks Eesti kontaktpunkti info on kättesaadav eesti ja inglise keeles. Samas on palju ühekeelseid portaale, nt Ungari, Bulgaaria. Ka Iirimaa ja Ühendkuningriikide portaalid on vaid ingliskeelsed, samas on tegemist ühtlasi levinud suhtluskeelega.
Iirimaa esindaja kaitses oma ühekeelse portaali poliitikat sellega, et nad püüavad kokkuhoidlikud olla ja tegelikult on kogu info tõlkimine ikka väga kallis töö. See oli pisut muigamapanev kurtmine seltskonnas, kus enamus riike on väga hästi kursis, kui ressursimahukas on tõlkimine ja info mitmekeelne paralleelne haldamine.
Saksamaa Brandenburgi ühtne kontaktpunkt on hea näide kohalike olude arvestamisest. Kontaktpunkt on saksa-, inglis- ja poolakeelne. Poola keel on kasutusel Poola läheduse tõttu.
Kõik teenused digitaalsed või üldse mitte
Ühendkuningriikide kontaktpunktil on loosung: Digitally by default, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et peab väga mõjuv põhjus olema mingi protseduuri paberil läbi viimiseks. Teisalt ei saa nende portaali kaudu mingit infot riigilõivu tasumise võimaluste kohta.
Iirimaa portaalis on vaid avalik teave (sisselogimist ei vaja) ja ühtki teenust ei saa üle interneti kasutada.
Enamus riike on vahepeal – teave on kontaktpunktis olemas või on viide vajalikule välisveebile. Teenused on vähemalt osaliselt üle interneti kättesaadavad.
Vaba või reglementeeritud
Reglementeerituse kõrgem tase oli minu jaoks Austria näide, kus ettevõtte loomiseks on vajalik kohtu luba. Loomulikult ei saa seda luba interneti teel.
Ettevõtlusvabaduse osas jäi silma Ühendkuningriigid, kus ettevõtte loomisel ei ole vaja portaali sisse logida ning taotluse esitamisel ei ole vaja allkirja. Ettevõtja andmed tulevad varem või hiljem välja – näiteks riigilõivu tasumisel või maksude maksmisel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kontaktpunktid on väga erineval tasemel. Samas ei saa välja tuua parimat või halvimat, sest igaühel on omad head ja vead.
Kaie läks ja Anu tuli.
Tegelikult ei tulnud ma kaugelt. Viimased kuud istusin kontoris Kaiega lauad vastamisi ja tegin toimetaja tööd ettevõtja osas. Kaie töö oli huvitav ja ülesanded laiahaardelised. Kui Kaie asemele hakati uut inimest otsima, otsustasin kandideerida. Läbisin konkursi edukalt ja tehti ettepanek uuel ametikohal tööle asuda.
Minu esimene ülesanne on juhtida EMTAK rakenduse realiseerimist riigiportaalis. EMTAK on klassifikaator, mille järgi klassifitseeritakse ettevõtjate tegevusalasid. Riigiportaali ettevõtjaosa on ühtne kontaktpunkt, mille kaudu peab ettevõtja saama kätte ettevõtlusalase informatsiooni sh kitsendused ja nõuded teatud tegevusalal tegutsemisel, milliseid lubasid peab ettevõtja taotlema ning millised õigusaktid vastavat tegevusala reguleerivad.
Projekti tulemusena saab ettevõtja riigiportaalis EMTAK vaatele lisaks võrrelda erinevate tegevusalade erinõudeid ning autendituna saab tellida endale teavituse huvitava tegevusala andmete muutumise korral.
EMTAK rakenduse realisatsioon on tegelikult osake suuremast projektist, milleks on Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamine. Nimetatud seaduse kohaselt peab ettevõtjal olema võimalus taotleda kõiki tegevusalaga seotud lubasid läbi riigiportaali ehk kasutades seaduse väljendit – Eesti teabevärava kaudu.
Enne seaduse jõustumist tuleb aga palju tööd ära teha, et tagada ettevõtjale võimalus esitada kõiki teateid ja taotlusi Eesti teabevärava kaudu, tagada toimiv elektrooniline infosüsteem, mis kuvab autoriseeritud päringu korral ettevõtjale teatud info ja teha registriandmed avalikkusele kättesaadavaks.
Minu esialgsed tööülesanded tulenevadki Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamisest.
Ühtlasi jääb tühjaks ettevõtjaosa toimetaja töökoht, kuhu me plaanime lähemal ajal uut inimest otsida.
Riigiportaali eesti.ee meeskond töötab välja uusi e-teenuseid ettevõtjatele. Parimad teenused sünnivad alati koostöös tulevaste kasutajatega, sellepärast kutsume teid osalema e-teenuste kasutatavuse testis.
Otsime testijaid järgmistest sihtrühmadest:
1. väikeettevõtte juhatuse liige (ettevõtlusega tegelenud vähemalt 2 aastat);
2. suurettevõtte juht või äriarenduse osakonna juhtiv töötaja (kogemusi vähemalt 5 aastat);
3. ettevõtlustudeng, kellel on plaanis ettevõtlusega tegelema hakata;
4. riigiametnik, kes puutub oma töös kokku ettevõtjatega;
5. välismaalane, kes planeerib Eestis ettevõtlust alustada.
Kui soovid oma sõna sekka öelda kasutajasõbralike e-teenuste väljatöötamisel, siis täida registreerimisvorm hiljemalt 1. detsembril 2010.
Huvilistega võtame ühendust hiljemalt 7. detsembril, mil lepime kokku sobiva täpse aja. Testimised viime läbi 13.-16. detsembril 2010 Tallinna kesklinnas. Umbes tund aega kestval sessioonil testime väljatöötatud teenuse kasutajasõbralikkust.
Nädalavahetusel algas riigiportaali tutvustav ringreis, avapaugu tuurile andsime Jõhvis, kus rahvast oli üle ootuste palju. Meeldiv üllatus oli, et Jõhvi inimesed on agarad ID-kaardi kasutajad. Pidev saba oli ka soovijatest, kes tahtsid eesti.ee viktoriini mängida.
Paidesse kui Kesk-Eesti südamesse oli eriti palju rahvast Tanelit ja Ivot-Antit kaema tulnud, vahepeal oli tunne, et meie infolauake pressitakse laiaks. Kõlab uskumatuna, aga tõesti-tõesti, kell kolm keskpäeval tantsiti kaubanduskeskuses polkat ja kaerajaani ja Eesti inimeste näod olid rusuvast masust hoolimata lõbusad ja helged.
Veidi ka numbritest. Riigiportaali külastuste arv on suurenenud viimastel nädalatel 50% ning @eesti.ee eposti aadressi loojate arv on tõusnud ca 30%.
Sel reedel jõuame tuuriga Tartu Kaubamajja ning laupäeval ootame huvilisi Valga Rimisse.
Agne Kivisaar
RIA programmijuht