Eesti.ee ja Kelgukoerad
Nagu selgus möödunud reedel eetris olnud krimisarjast Kelgukoerad, on riigiportaalist abi ka politseinikele. Nii on, vaadake seriaali lõpuminuteid.
Nagu selgus möödunud reedel eetris olnud krimisarjast Kelgukoerad, on riigiportaalist abi ka politseinikele. Nii on, vaadake seriaali lõpuminuteid.
11. detsembril plaanime külla kutsuda head partnerid erinevatest riigiasutustest. Täpsemalt inimesed, kes on juba täna seotud riigiportaalis kajastatavate teemadega ja teised, kes sellega veel seotud ei ole, kuid kelle soovime riigiportaali haldajaks kutsuda. Ürituse käigus on plaanis pakkuda jõulumeeleolu (st, glögi ja piparkooki) sekka ka väikest ülevaadet projektidest, mis riigiportaaliga seoses on käimas. Muidugi on oluline osa see, kuidas need projektid meie partnereid puudutavad.
Lähemalt räägin loodavast ettevõtja osast ja portaali artiklite haldusest valmiva sisuhaldustööriista abil. Samuti selgitan hajusa sisuhaldusega seonduvaid põhimõtteid ja seda, kus on peidus kasu partneritele ja kogu riigi kodanikele.
Külaliseks palusin tulla Urmo Soonvaldi- Delfi uudisteportaali peatoimetaja. Räägib ta sellest, kuidas käib ühe interaktiivse uudisteportaali toimetamine maja sees ja väljaspool, inim-ja tehniliste resursside kombineerimisel. Kuigi esmapilgul sarnaneb uudisteportaal riigportaaliga vähe, arvan, et ühiseid muresid, lahendusi ja ideid leidub küllaga.
Nagu Katrin eelmises postis tabavalt reklaamis, sai tõesti raadios käidud ja räägitud kodanikupäeva teemadel, Eesti.ee portaalist, ID-kaardist ja natuke ka gripist. Hiljem oli kavas virgutusvõimlemine, mida võin lahkelt kõigile arvuti taga istujatele vahelduseks soovitada.
Tegelikult tahaksin rääkida aga ka hoopis muul teemal – mõni aeg tagasi sai tehtud postitus, kus kutsusin üles vabatahtlikke endast märku andma. Nüüd tahan tänada, kummarduda maani kõigi nende ees, kes ennast kirja panid, kes kohale tulid ja oma panuse andsid. Kahjuks ei saanud me sel korral kõigi soovijate testimishuvi rahuldada, mõneti sellepärast, et testimiseks tuli Tallinna kesklinna kohale tulla. Katsusime testilaua taha saada inimesi võimalikult erinevailt ametialadelt ja vanusegruppidest. Viisime läbi nimelt kaardisorteerimiseks nimetatava protsessi. Sisuliselt tähendab see, et võtsime portaali sisalduvate artiklite struktuuri koost lahti, kirjutasime iga kaardi peale ühe struktuuriosa pealkirja ja palusime testijatel nendest osadest uuesti portaal kokku panna. Kaardisorteerimise tulemusena sünnib uus ja parem struktuur. Päris raske töö, aga nüüd on see valmis.
Mis siis edasi?
Nüüd paneme kokku portaali prototüübi ja ka seda on vaja testida. Seega töö jätkub ja kõigi huviliste abi kulub ära kui mitte kohe, siis kindlasti järgmisel aastal, mil on kavas veel hulk arendusi.
Tänasest algab kodanikunädal, mis tipneb reedel Aasta Kodaniku valimisega.
Meie jaoks on pidulik hoopis neljapäev – valdkonnajuht Eerik läheb Vikerraadio Huvitaja saatesse riigiportaalist rääkima. Algab see kell 10.05 ja viimati oli võimalik ka saatesse helistada ja intervjueeritavalt küsimusi küsida. Kes viitsib, võib kuulata ja pärast siia kommentaare jätta, et kuidas Eeriku esimene otsesaade valdkonnajuhina välja tuli :)
Hea e-kodanik!
Riigiportaali meeskond otsib testijaid, kes aitaksid riigiportaali eesti.ee kasutajasõbralikumaks muutmisel.
Testimiseks tuleb Tallinna kesklinna tulla, testimine toimub novembris.
Kui oled nõus kaasa lööma ja osalema umbes pooleteisetunnisel testil, siis palun täida ankeet aadressil http://www.ria.ee/kysimustik . Need andmed on vajalikud, et saaksime tagasisidet eri taustaga inimestelt. Kuskil mujal neid andmeid ei kasutata.
Kuna otsime väga erinevaid inimesi, siis kõik ankeedi täitnud esimesele testimisele ei pääse. Küll aga võtame järgmiste testimiste eel teiega ühendust.
Tänud ette!
Riigiportaalis on palju erinevaid teemasid, mis sisaldavad infot väga erinevatest valdkondadest. Teemade tekkimislugu riigiportaali on pikk ja ajalooline – neid on kirjutanud erinevate asutuste koostöövalmis inimesed ametnikest üliõpilasteni. Hiljem on riigportaali toimetuse üks tööülesanne olnud nende teemade ajakohasena hoidmine. Peamiselt vananebki teema iseenesest just siis, kui muutub sellega seonduv seadusandlus (näiteks töölepinguseadus) või siis, kui mõni asutus teisega ühineb või lakkab eksisteerimast.
Riigportaali toimetus koosneb tänasel päeval kahest inimesest, kellelt oleks palju nõuda kõikide teemade süvitsi tundmist ja mõistmist. Sellest lihtsast inimlikust asjaolust tulenevalt on ka juhtunud, et meiega võtab ühendust mõni ministeerium ja teeb etteheiteid küll vale sõnakasutuse, ebaadekvaatse infokajastuse või puuduliku ülevaate andmise eest. Kuid seda kõike tahamegi viia uuele tasemele, luues hajusa sisuhalduse tööriista. Tööriistast, kui tehnilisest lahendusest üksinda jääb muidugi väheseks. Aktiivse suhtlemisega püüdleme ka selles suunas, et meil oleks igas asutuses inimene/inimesed, kes nõustuksid oma valdkonna teemasid ajakohastena hoidma. Kui nüüd numbritest rääkida, siis tegelikult vananeb üks teema umbes 1,5-2 aastaga, kui ei toimu ühtegi ülalnimetatud sündmustest ja ka siis võib juhtuda, et muuta tuleb vaid veidike sõnastust ja teema võibki taas kodanikele kättesaadavaks teha.
Usun, et hajusa sisuhalduse juurutamisega võidavad nii meie kasutajad(kodanikud) kui ka tegelikult kõik avaliku sektori asutused, kellele pädeva ja ajakohase infokajastuse korral ennustan märgatavat kasutajatoe juhtumite arvu vähenemist.
Mõni postitus tagasi sai välja hõigatud, et küpsemas on plaan teha portaal paremaks ja mugavamaks – selliseks, kust iga surfaja leiaks suurema stressita endale vajaliku üles. Nüüd on selgunud, et portaalile vaatab tõsiselt otsa ja lööb põse läikima meeskond, mis moodustatud MRM-i, Trinidadi ja Webmedia spetsidest.
Üks mu tööstusdisaini õppinud sõber mainis kunagi, et disaini tippsaavutuseks on teokarp. Kui ta pidi mingiks seminariks disainima ketšupipudeli, siis ta tegi selle teokarbikujulise. Kui ta hakkas maja ehitama, siis ehitas ta ka selle teokarbikujulise. Ka kogu tema teokarbikujuline maja oli täis teokarbikujulisi esemeid. Pärast seda olen ikka mõelnud, et mis see kasutajakesksus veel on, kõik asjad võiks ju teha lihtsalt teokarbikujulised. Seepärast uurisingi Trinidadi kasutajakesksuse eksperdi Hegle Sarapuu käest igaks juhuks paar asja üle. Mine tea, äkki tuleks portaal teha samuti rohkem teokarbi sarnaseks…
Mis on üldse kasutajakesksus?
Kasutajakesksus (inglise keeles user-centered) on tegelikult üks lähenemine, kuidas luua kasutatavat disaini (nii toodet, näiteks tarkvara, kui ka teenust). Selle lähenemise eripära, nagu nimigi juba viitab, on peamiselt kasutajatega arvestamine disainimisel ehk konkreetsetele kasutajatele disainimine.
Kasutaja puhul on võimalik arvesse võtta palju erinevaid faktoreid – kogemused, harjumused, iseloom, eelistused, keskkond, eesmärgid ja ka ülesanded. Need kaks viimast võivad olla ka kasutaja asemel disainimise kesksed teemad, kuid siis on juba tegemist, kas eesmärgi- või ülesandekeskse lähenemisega.
Kõik need lähenemised üritavad saavutada üht eesmärki – positiivne kasutuskogemus. Seepärast on need lähenemised üpris tavalised kasutatava ja mugava veebilehe disainimisel.
Kas on võimalik luua kõigile ideaalselt kasutatavat veebi?
Jah ja ei :). Kõik oleneb tegelikult veebi ülesandest ja eesmärgist. Kui meil on väga lihtne veebileht, kus on näiteks vaid üks nupp, suudavad seda kõik kasutada. Samas selliseid olukordi praktiliselt ei eksisteeri. Veebi loomine on üks suur kompromiss erinevate kasutajagruppide vahel. Pea alati on võimalik see kuldne kesktee leida.
Väga harvad on juhud, kui tekivad nö. „negatiivsed kasutajagrupid“ ehk kasutajad, kelle eesmärkide ja vajadustega arvestamine toob kaasa kõikide teiste kasutajagruppide eesmärkide võimatu saavutamise. Sellisel juhul ei ole võimalik kõigile kasutatavat ja eesmärgipärast veebi luua.
Kõikidel teistel juhtudel on võimalik luua piisavalt mugav ja loogiline ehk positiivset kasutuskogemust pakkuv veebileht.
Kas Eesti.ee kasutamine on keeruline?
:) oleneb kelle künka otsast vaadata :). Minu hinnangul on eesti.ee kasutamine täna keeruline neile, kes sellest veebilehest kõige enam kasu võiksid saada – Eesti kodanik, kes soovib kiirelt ning lihtsalt oma asjaajamised ära teha. Samas on kasutajaid, kelle jaoks on see lihtne.
Viimasel ajal oleme rõõmuga jälginud, kuidas eesnimi.perenimi@eesti.ee aadressi suunamine on järjest populaarsemaks muutunud. Tänapäeva kirjus maailmas unustan mina küll ära, millise meiliaadressi ma ühele või teisele süsteemile andsin ja @eesti.ee aadress päästis mu sellest vaevast. Ta on suunatud täpselt sellele aadressile, mida hetkel kasutan.
Nüüd tekkis aga uus mure – osad inimesed ilmselt ei mäleta, kuhu nad enda @eesti.ee aadressi suunasid :) Kui see oli näiteks mõni pisikese postkastimahuga meilipakkuja (10MB on tänapäeval ju vähe?), siis saavad meie administraatorid hulganisti veteateid, et kirja saaja postkast on täis. Eriti kurvaks teeb see, et meil ei ole veel tehnilist abivahendit veateadete sorteerimiseks ja Ragnar peab kõik veateated ükshaaval läbi lugema (mis ei ole tegelikult ju kasutajate mure, aga sain hinge pealt ära öelda – Ragnar on meil niigi üle koormatud).
Kasutaja kõige suurem kaotus on see, et kirjad lähevad kaotsi ja võib-olla just selle pärast ei tellinud ta endale elektroonilist valijakaarti.
Portaal on suur ja keeruline – kasutajad eksivad sinna ära, sattuvad masendusse, lähevad kurjaks ja lõppkokkuvõttes kannatavad. See ei ole rahvatervise seisukohalt hea. Meie soov on seda vältida ja aidata kõik sinna, kuhu nad täpselt minna tahavad ja võib-olla näidata veel sedagi, mida nad oodata ei oska. Umbes, et lähed metsa marjule, aga muuhulgas saad tuttavaks ka karuga, kes oskab saltot visata. Võib olla igati kasulik tutvus.
Aasta algusest saati oleme kogunud kasutajate arvamusi portaali kohta. Tundsime huvi, mida Eesti.ee-st leida loodetakse ja kas seda ka leitakse, kuidas ollakse rahul artiklite ja teenustega, portaali ülesehituse, kujunduse ja kasutatavusega. Viimati küsisime, kuidas artiklitega seotud linke paremini nähtavaks teha ja kas kellelgi on probleeme portaali parema menüüga. Mitmed kasutajad andsid meile mõista, et portaali parem menüü on nähtamatu, hoomamatu ja seletamatu fenomen. See lihtsalt, ei teagi… kuidagi on… seal paremal.
Portaal kasvab mühinal, aga üks menüü, teine lingistik või kolmas funktsionaalsus ei taha kuidagi sobituda, haarab kasutajal kraest, väänab ta kuhugi rappa ja jätab sinna ootamatusest oimetuna lebama. Kasutaja aga on pika vihaga.
Meil ei jäänud muud üle, kui välja kuulutada hange ekspeditsioonijõudude leidmiseks, kes suunata võitlusesse portaalis kasutajat salakavalalt varitsevate menüüde ja rakendustega, tabamaks nende sisemisi nõrkust ja taltsutamaks neid kasutajate soovidele vastavaiks. Oleme kogunud kasutajatelt hulga tagasidet ja suuname selle peagi startiva kasutajakesksuse tõstmise projekti sisendiks. Varsti anname ka teada, kellega selles osas koostööd tegema hakkame.
Eilsel eesti.ee infopäeval oli palju inimesi ja kindlasti tekkis palju mõtteid. Kui mõni idee või ettepaneki jäi kripeldama, siis kirjutage julgelt kommentaaridesse – seda nii portaali enda, arenduste või ka infopäeva korraldusliku poole osas.