Teenuste direktiivi alusel on igas EL liikmesriigis loodud ühtsed kontaktpunktid. Nende eesmärk on pakkuda ettevõtjale teavet ettevõtluse kohta ning võimalust lahendada formaalsed haldusküsimused elektroonilisel teel. Kuna projekt on kestnud juba mõnda aega, oli aeg teha vahekokkuvõte saamaks aru, millised on iga riigi saavutused ja millised on arenguvõimalused.

Erinevate riikide ühtsete kontaktpunktide hetkeseisust ülevaate saamiseks korraldatigi testipäevad. Iga riik tegi ettekande keskselt paika pandud struktuuri alusel. Etteantud struktuurist peeti kenasti ka kinni, seega oli ühtseid kontaktpunkte hea võrrelda.
Kuna ettekanded toimusid paralleelselt kolmes ruumis, siis ma piirdun vaid nende riikide kommenteerimisega, kelle ettekandeid ma kuulasin. Üldise kokkuvõtte ettekannetest koostab Euroopa Komisjon septembriks.

Ma püüan kuuldud ettekandeid võrrelda läbi erinevuste ja vastandamise.

Üks või mitu kontaktpunkti
Enamuses riikides on üks kontaktpunkt, sh Eestis, Ungaris, Ühendkuningriikides. Näiteks Saksamaal ja Austrias on palju iseseisvaid kontaktpunkte, mis on siiski kättesaadavad ühelt keskselt veebilehelt. Austrias on üheksa iseseisvat kontaktpunkti, neist kahe koos töötamist alles testitakse. Saksamaal on kokku 120 kontaktpunkti.
Taanis on üks kontaktpunkt, kuid ettevõtjale vajalikke portaale on palju. Ühendada neid pole plaanis, sest praeguseid portaale haldavad erinevad ministeeriumid ning ühtne haldamine on liiga ressursimahukas.

Ühes või mitmes keeles
Väga levinud on kahekeelne kontaktpunkt – riigikeeles ja inglise keeles. Näiteks Eesti kontaktpunkti info on kättesaadav eesti ja inglise keeles. Samas on palju ühekeelseid portaale, nt Ungari, Bulgaaria. Ka Iirimaa ja Ühendkuningriikide portaalid on vaid ingliskeelsed, samas on tegemist ühtlasi levinud suhtluskeelega.

Iirimaa esindaja kaitses oma ühekeelse portaali poliitikat sellega, et nad püüavad kokkuhoidlikud olla ja tegelikult on kogu info tõlkimine ikka väga kallis töö. See oli pisut muigamapanev kurtmine seltskonnas, kus enamus riike on väga hästi kursis, kui ressursimahukas on tõlkimine ja info mitmekeelne paralleelne haldamine.

Saksamaa Brandenburgi ühtne kontaktpunkt on hea näide kohalike olude arvestamisest. Kontaktpunkt on saksa-, inglis- ja poolakeelne. Poola keel on kasutusel Poola läheduse tõttu.

Kõik teenused digitaalsed või üldse mitte
Ühendkuningriikide kontaktpunktil on loosung: Digitally by default, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et peab väga mõjuv põhjus olema mingi protseduuri paberil läbi viimiseks. Teisalt ei saa nende portaali kaudu mingit infot riigilõivu tasumise võimaluste kohta.

Iirimaa portaalis on vaid avalik teave (sisselogimist ei vaja) ja ühtki teenust ei saa üle interneti kasutada.

Enamus riike on vahepeal – teave on kontaktpunktis olemas või on viide vajalikule välisveebile. Teenused on vähemalt osaliselt üle interneti kättesaadavad.

Vaba või reglementeeritud
Reglementeerituse kõrgem tase oli minu jaoks Austria näide, kus ettevõtte loomiseks on vajalik kohtu luba. Loomulikult ei saa seda luba interneti teel.

Ettevõtlusvabaduse osas jäi silma Ühendkuningriigid, kus ettevõtte loomisel ei ole vaja portaali sisse logida ning taotluse esitamisel ei ole vaja allkirja. Ettevõtja andmed tulevad varem või hiljem välja – näiteks riigilõivu tasumisel või maksude maksmisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kontaktpunktid on väga erineval tasemel. Samas ei saa välja tuua parimat või halvimat, sest igaühel on omad head ja vead. 

Kategoriseerimata, riigiportaal

Tere! Mina olen Tiina Rekand ja teist päeva portaali eesti.ee toimetajana tööl. Varem töötasin mõnda aega Eesti Päevalehes reporterina ning varem ka Postimehes sama ala peal. Ka olen natuke ringi rännanud mööda maailma – töötasin Ukrainas, Krimmi poolsaarel eesti keele õpetajana; olin Rootsis vabatahtlikuks ning mõned kuud õppisin Brasiilias portugali keelt.

Portaalis on minu ülesandeks luua kaastoimetajate võrgustik ja tegeleda sisu toimetamise ning arendamisega. Kuna möödunud aastal tegin eesti.ee artiklitest põhjaliku analüüsi, siis arusaamine eesti.ee artiklite sisust on olemas. Ülejäänud asjadega tuleb veel siiski kohaneda ja lähemad tutvused luua. Esialgu paistab kõik tundmatu ja hirmutav, aga väljakutsed on arendavad. Kas rohkem mulle või portaalile, see selgub mõne aja pärast.

riigiportaal

Koos portaali uuendamisega on meil plaanis ka interaktiivseid kasutajajuhendeid teha, mis näitavad lihtsalt, kuidas teenuseid kasutada. Sisuliselt on need väikesed multikad, mis samm-sammult inimest juhatavad. Loomulikult püüame selle poole, et kõik teenused oleksid lihtsalt kasutatavad ilma multikata, aga see võtab nii meil kui partneritel omajagu aega.

Niisiis, andke palun teada, milliseid teenuseid kasutades on teil segadusi tekkinud või milliste osade kohta tahaksite head ja selget kasutusjuhendit? Näiteks, praegu on meil sellised interaktiivsed kasutusjuhendid. Tagasisidet võib anda siiasamasse blogi kommentaaridesse või Facebooki kaudu.

Selgituseks nii palju, et kuigi varsti muutuvad eesti.ee kujundus ja ülesehitus, siis enamikke teenuseid pakuvad portaali kaudu teised riigiasutused ja teenuste loogika ning sisu ei muutu.

riigiportaal

Ma avastasin ükspäev, et riigiportaali testkeskonnast saab piiluda, kuidas portaali uuendamine läheb. Selge, et sisse logida ja teenuseid kasutada veel ei saa, uudised pole ka kõige tõsisemad ning uuemad, tegu on tõesti test-keskkonnaga. Aga päris põnev oli ringi vaadata, et milline see uus ja kasutajasõbralikum portaal meil tuleb.

Jõudu portaali meeskonnale ja jään ootama, kuni saame uuenenud portaali tutvustada!

riigiportaal kasutajamugavus, uuendused

Viimasel ajal on meie kasutajatoele tulnud palju küsimusi selle kohta, kuidas MTRis registreeringu õigsust kinnitada. Paneme siia ka juhendi – kes hiljaks jäänud, saab veel kiiresti asjad ära kinnitada.

Ettevõtte esindajana MTR-i sisenemiseks:

- sisenege isikliku autentimisvahendiga (näiteks ID-kaart) riigiportaali eesti.ee;

- valige vaade “ettevõtjale”;

- valige ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst “roll” endale vastava ettevõtte esindaja roll;

- valige lehe keskel asuvas sektsioonis “sisenemine teistesse infosüsteemidesse” valik “sisenemine MTR-i”.

MTR portaalis valige vasakul asuvast menüüst “õigsuse kinnitamine”, märgistage tegevusalad ning kinnitage.

riigiportaal e-teenus, MTR

Oleme viimastel kuudel tegelenud hoogsalt riigiportaali arendamisega ega ole jõudnud sellest kirjutada. Lõpetame nüüd häbiväärselt pikaks veninud vaikuse ja teeme lühikese kokkuvõtte.

Nimelt võtsime eelmisel nädalal vastu riigiportaali jätkuarenduste II iteratsiooni ehk teise etapi tööd. Sellega sai valmis e-teenuste uus kujundus ja haldus. Praegu on e-teenused riigiportaalis eri kohtades laiali, näiteks X-tee teenused, e-vormid, politsei e-teenused jt. Nüüd jagame e-teenused kolme vaatesse: kodanikule, ettevõtjale ja ametnikule. Lisaks tuleb ka kõikide e-teenuste ülevaade „Teenused A–Ü“. Nagu nimi ütleb, on teenused seal tähestiku järjekorras.

Jätkuarenduste esimese iteratsiooniga võtsime veebruaris vastu teemade ja kontaktide kujunduse ja haldamise. Kolmandasse ehk viimasesse iteratsiooni jäävad rubriigi „Minu dokumendid“ uus kujundus ja haldus ning esileht. Need loodame vastu võtta maikuus.

Seega, kui seni oleme rääkinud portaali uuenemisest sel kevadel, siis pigem on tegemist hiliskevade või isegi suvega. Aga aprillis kirjutame arenduse seisust ning edasistest plaanidest täpsemalt.

riigiportaal arendus, artiklid, e-teenus, kontaktid

Hetkel tegeleme kogu riigiportaali arendamisega – portaal muutub kasutajasõbralikumaks, tekib loogiline seos teenuste, artiklite ja asutuste vahel. See omakorda lubab inimestel huvi pakkuva infoni kiiremini jõuda. Lisaks saab artikleid ja kontakte jagada otse sotsiaalvõrgustikes või saata e-kirja teel. Oluline on see, et nägemispuudega inimestel on tulevikus hõlpsam riigiportaali kasutada.

Kuidas arendus siiani läinud on? Alustasime riigiportaali jätkuarenduste planeerimisega suvel. Arendusmetoodikaks valisime Scrum’i, kuigi riigihangete seadus ja ka EL fondide nõuded seavad sellele omad piirangud ja esialgu tundus see mõte liiga optimistlik.  Nagu arendusprotsess ette näeb, oleme teinud sprindid maksimaalse pikkusega , üks kuu.

Novembri alguses toimus esimese sprindi koosolek, kus vaatasime tehtud tööd põhjalikult üle . Loomulikud oleme selle aja jooksul ise õppinud ja kohati oleme ka natukene komistanud, kuid üldine seis näitas, et agiilne arendus töötab hästi ka avaliku sektori arenduste puhul. Hetkel on meil juba arenduskeskkondades käegakatsutavad moodulid, mis annavad inspiratsiooni asjaga jätkata.

Lisaks kiiduväärt asjadele on meil olnud kogemusi, mida laita. See on üks kiire arendusmetoodika eripära, et headest ja halbadest asjadest räägitakse juba projekti alguses. Järgmises sprindis katsuvad kõik eelmises sprindis tehtud vead parandada ja seni hästi läinud asjad tasemel hoida. Vaatamata pisivigadele ja ülikiirele arendustempole on meeskond edukas olnud ja minul projektijuhina saab selle üle ainult hea meel olla. Hetkel tegeleme aastavahetuseks valmistumisega, sellest saab üks pingelisemaid tööhetki meie projektis.

riigiportaal arendus, kasutajasõbralikkus, meeskond, scrum

Arvestades, et juba ülejärgmisel nädalal saadetakse välisriikidesse esimesed valijakaardid, siis on õige aeg teha üleskutse elektroonilise valijakaardi tellimiseks. Tuleb kohe ära öelda, et valijakaart on lihtsalt riigi kiri Sulle, kodanikule. Selles kirjas ütleb riik, et kus ja millal valida saab. Elektrooniline valijakaart ei tähenda, et peaks elektrooniliselt valima, e-kaardi tellimine säästab lihtsalt puid ja raha ning päästab postiljoni paberi tassimisest. Kui e-valijakaart üks kord ära tellida, tuleb ka järgmiste valimiste ajal valijakaart elektrooniliselt inimese ametlikule e-postile.

Tänaseks on elektroonilise valijakaardi tellinud 23622 inimest. Viimati tuli paberist valijakaart A5 formaadis ja natuke matemaatikat ütleb, et see on 7322 ruutmeetrit paberit. (Kusjuures, ümbrikke ma ei arvestanud, see teeks kaks korda samapalju juurde.)

Valijakaarti saab tellida riigportaalist ja selleks peab enda ametlik e-posti aadress olema ära suunatud (muidu pole seda e-kaarti ju kuskile saata, eks).

Lisaks üks humoorikas blogipostitus eelmisest aastast: 10 põhjust, miks sa ei peaks elektroonilist valijakaarti tellima.

riigiportaal e-teenus, valijakaart

Riigiportaalis on koos juhenditega enam kui 600 artiklit kodanikele ja ligi 200 artiklit ettevõtjaile. Nii suur tekstihulk vajab igapäevast toimetamist, sest info vananeb ja mõned vanemad artiklid ei ole ehk kõige inimsõbralikumas keeles kirjutatud.

Selleks, et saada eesti.ee artiklite tervisest ülevaatlik pilt, tellisime kodanikele mõeldud artiklite analüüsi tublilt inimeselt, Tiina Rekandilt. Tiina uuris artiklite pealkirju, juhtlõike, liigendatust, sõnastust ja veel paljusid parameetreid.

Tulemus oli karm, aga loodetavasti õiglane. Väga suur osa portaali artiklitest vajavad ranget toimetajakätt ja arusaadavasse keelde tõlkimist. Põhjus on arusaadav, artikleid on kirjutanud pea kõikide riigiasutuste ja ametite sisuga tegelevad inimesed, mitte toimetajad. Ja enamus artikleid ei ole kirjutatud kindlale juhendile toetudes, vaid spetsialisti parema äranägemise järgi.

Igatahes on meie toimetajatel, Lindal ja Ingal tööpõld ees suur ja lai. Ettevõtjate teemasid toimetaval Anul on lihtsam – aasta alguses valminud tekstid on kirjutatud kindlate põhimõtete ja reeglite järgi.

riigiportaal @eesti.ee; kasutajad, artiklid, kasutajasõbralikkus

Tere! Mina olen Linda Raska ja minu töö eesti.ee portaalis algas koos tänavuse suve palavate  ilmadega. Enne seda töötasin mitu aastat ajakirjanduses, sellest suurema osa ajakirja Tervis Pluss tegevtoimetajana, aga mõnda aega ka ajalehes Postimees.

Kui aus olla, ei kujutanud ma ajakirjandusest tulnuna päris täpselt ette, mis mind riigitööl ees  võiks oodata, kuid pole vist liialdus öelda, et olen vaimustuses siinsest loogilisest ja sujuvast  asjaajamisest ning erakordselt toredatest kolleegidest.

Minu ülesanne on hoolitseda eesti.ee sisu kvaliteedi ja arendamise eest. Oma esimese tööpanuse andsin portaali ettevõtjarubriigi ingliskeelsesse versiooni, nii et nüüd on ka teiste riikide ettevõtjatel  ja muidu huvilistel võimalik saada aimu siinse majanduskeskkonna toimimisest ning ettevõtlusega  seonduvast. Praegu käsil olev portaali kodanikurubriigi sisu kriitiline ülevaatamine nõuab samuti põhjalikku süvenemist, kuid kahtlemata soosib seda koos septembriga saabunud tavapärane sügisilm, mis   teeb kontoris töötamise vägagi mõnusaks.

Paari kuuga olen hakanud end siin juba päris koduselt tundma ning esimene võõristus ja umbusk  portaali sisuhaldussüsteemiga on asendunud meeldiva koostööga. Ja nagu juba ülalpool mainitud, on toredad töökaaslased need, kes aitavad oma hea tuju ja toetusega katki hammustada ka kõige raskemad   pähklid (kui enda mõistus kipub mõne probleemi ees alla andma).

riigiportaal meeskond