Jälgige meie Facebooki lehte ja ilusat sügist!

Teenuste direktiivi alusel on igas EL liikmesriigis loodud ühtsed kontaktpunktid. Nende eesmärk on pakkuda ettevõtjale teavet ettevõtluse kohta ning võimalust lahendada formaalsed haldusküsimused elektroonilisel teel. Kuna projekt on kestnud juba mõnda aega, oli aeg teha vahekokkuvõte saamaks aru, millised on iga riigi saavutused ja millised on arenguvõimalused.

Erinevate riikide ühtsete kontaktpunktide hetkeseisust ülevaate saamiseks korraldatigi testipäevad. Iga riik tegi ettekande keskselt paika pandud struktuuri alusel. Etteantud struktuurist peeti kenasti ka kinni, seega oli ühtseid kontaktpunkte hea võrrelda.
Kuna ettekanded toimusid paralleelselt kolmes ruumis, siis ma piirdun vaid nende riikide kommenteerimisega, kelle ettekandeid ma kuulasin. Üldise kokkuvõtte ettekannetest koostab Euroopa Komisjon septembriks.

Ma püüan kuuldud ettekandeid võrrelda läbi erinevuste ja vastandamise.

Üks või mitu kontaktpunkti
Enamuses riikides on üks kontaktpunkt, sh Eestis, Ungaris, Ühendkuningriikides. Näiteks Saksamaal ja Austrias on palju iseseisvaid kontaktpunkte, mis on siiski kättesaadavad ühelt keskselt veebilehelt. Austrias on üheksa iseseisvat kontaktpunkti, neist kahe koos töötamist alles testitakse. Saksamaal on kokku 120 kontaktpunkti.
Taanis on üks kontaktpunkt, kuid ettevõtjale vajalikke portaale on palju. Ühendada neid pole plaanis, sest praeguseid portaale haldavad erinevad ministeeriumid ning ühtne haldamine on liiga ressursimahukas.

Ühes või mitmes keeles
Väga levinud on kahekeelne kontaktpunkt – riigikeeles ja inglise keeles. Näiteks Eesti kontaktpunkti info on kättesaadav eesti ja inglise keeles. Samas on palju ühekeelseid portaale, nt Ungari, Bulgaaria. Ka Iirimaa ja Ühendkuningriikide portaalid on vaid ingliskeelsed, samas on tegemist ühtlasi levinud suhtluskeelega.

Iirimaa esindaja kaitses oma ühekeelse portaali poliitikat sellega, et nad püüavad kokkuhoidlikud olla ja tegelikult on kogu info tõlkimine ikka väga kallis töö. See oli pisut muigamapanev kurtmine seltskonnas, kus enamus riike on väga hästi kursis, kui ressursimahukas on tõlkimine ja info mitmekeelne paralleelne haldamine.

Saksamaa Brandenburgi ühtne kontaktpunkt on hea näide kohalike olude arvestamisest. Kontaktpunkt on saksa-, inglis- ja poolakeelne. Poola keel on kasutusel Poola läheduse tõttu.

Kõik teenused digitaalsed või üldse mitte
Ühendkuningriikide kontaktpunktil on loosung: Digitally by default, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et peab väga mõjuv põhjus olema mingi protseduuri paberil läbi viimiseks. Teisalt ei saa nende portaali kaudu mingit infot riigilõivu tasumise võimaluste kohta.

Iirimaa portaalis on vaid avalik teave (sisselogimist ei vaja) ja ühtki teenust ei saa üle interneti kasutada.

Enamus riike on vahepeal – teave on kontaktpunktis olemas või on viide vajalikule välisveebile. Teenused on vähemalt osaliselt üle interneti kättesaadavad.

Vaba või reglementeeritud
Reglementeerituse kõrgem tase oli minu jaoks Austria näide, kus ettevõtte loomiseks on vajalik kohtu luba. Loomulikult ei saa seda luba interneti teel.

Ettevõtlusvabaduse osas jäi silma Ühendkuningriigid, kus ettevõtte loomisel ei ole vaja portaali sisse logida ning taotluse esitamisel ei ole vaja allkirja. Ettevõtja andmed tulevad varem või hiljem välja – näiteks riigilõivu tasumisel või maksude maksmisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kontaktpunktid on väga erineval tasemel. Samas ei saa välja tuua parimat või halvimat, sest igaühel on omad head ja vead. 

Kes soovivad piiluda, kuidas uuenenud eesti.ee välja näeb ja tasapisi täieneb, vaadake siia: www.test.eesti.ee. Hetkel pole küll võimalik portaali sisse logida ja teenuseid kasutada, kuid näha saab uuenenud portaali loogikat ja infot. Testportaalis saab ringi vaadata, milline hakkab portaal välja nägema ja kas teile kasutajatena tundub see mugavam võrreldes vana versiooniga.

Tutvustame uuenenud portaali kohe, kui nobedad toimetajad saavad info sisestamisega valmis. Kindlasti huvitab teid, millal see juhtub. Hetkel ei oska veel kuupäeva lubada, kuid kindlasti toimub see augusti jooksul. Jälgige uudiseid blogi ja Facebooki vahendusel. ;)

Küsimus – millised teemad peaksid kindlasti olema peredele lemmikloomadest rääkivas artiklis? Hetkel on olemas selline info: lemmikloomade pidamise nõuded, loomakaitse seadus. Samas, kas näiteks üleriigiline Eesti lemmikloomaregister on hetkel töös ja seda peaks inimestele soovitama?

Kindlasti tahaks sisse tuua ka vaktsineerimise teema. Loomatauditõrje seadusest leidsin aga selgesõnalise nõude ainult marutaudi vaktsineerimise kohta. Kas on tõsi, et muud vaktsineerimised on ainult loomaomaniku südametunnistuse asi?

Koere ja kasside pidamise eeskiri on omavalituste kaupa erinev, omavalitsusi on meil üle 220. Teha lingid kõikide KOVide eeskirjadele oleks ilmselt päris keeruline ja kas ka vajalik?

Ise olen küll loomasõber, aga kaugeltki mitte selle ala seadusandluse spetsialist. Nii, et kui kellelgi on häid mõtteid, siis need on teretulnud nii kommentaaridesse kui erakirjana (press ätt ria. ee).

* Vastupidiselt välismaistele soovitustele kasutan  sõnu “lemmik” ja “lemmikloom”. Loodan, et mu kass andestab mulle.

Portaalis on minu ülesandeks luua kaastoimetajate võrgustik ja tegeleda sisu toimetamise ning arendamisega. Kuna möödunud aastal tegin eesti.ee artiklitest põhjaliku analüüsi, siis arusaamine eesti.ee artiklite sisust on olemas. Ülejäänud asjadega tuleb veel siiski kohaneda ja lähemad tutvused luua. Esialgu paistab kõik tundmatu ja hirmutav, aga väljakutsed on arendavad. Kas rohkem mulle või portaalile, see selgub mõne aja pärast.

Minu esimene ülesanne on juhtida EMTAK rakenduse realiseerimist riigiportaalis. EMTAK on klassifikaator, mille järgi klassifitseeritakse ettevõtjate tegevusalasid. Riigiportaali ettevõtjaosa on ühtne kontaktpunkt, mille kaudu peab ettevõtja saama kätte ettevõtlusalase informatsiooni sh kitsendused ja nõuded teatud tegevusalal tegutsemisel, milliseid lubasid peab ettevõtja taotlema ning millised õigusaktid vastavat tegevusala reguleerivad.
Projekti tulemusena saab ettevõtja riigiportaalis EMTAK vaatele lisaks võrrelda erinevate tegevusalade erinõudeid ning autendituna saab tellida endale teavituse huvitava tegevusala andmete muutumise korral.

EMTAK rakenduse realisatsioon on tegelikult osake suuremast projektist, milleks on Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamine. Nimetatud seaduse kohaselt peab ettevõtjal olema võimalus taotleda kõiki tegevusalaga seotud lubasid läbi riigiportaali ehk kasutades seaduse väljendit – Eesti teabevärava kaudu.

Enne seaduse jõustumist tuleb aga palju tööd ära teha, et tagada ettevõtjale võimalus esitada kõiki teateid ja taotlusi Eesti teabevärava kaudu, tagada toimiv elektrooniline infosüsteem, mis kuvab autoriseeritud päringu korral ettevõtjale teatud info ja teha registriandmed avalikkusele kättesaadavaks.

Minu esialgsed tööülesanded tulenevadki Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamisest.

Ühtlasi jääb tühjaks ettevõtjaosa toimetaja töökoht, kuhu me plaanime lähemal ajal uut inimest otsida.

Niisiis, andke palun teada, milliseid teenuseid kasutades on teil segadusi tekkinud või milliste osade kohta tahaksite head ja selget kasutusjuhendit? Näiteks, praegu on meil sellised interaktiivsed kasutusjuhendid. Tagasisidet võib anda siiasamasse blogi kommentaaridesse või Facebooki kaudu.

Selgituseks nii palju, et kuigi varsti muutuvad eesti.ee kujundus ja ülesehitus, siis enamikke teenuseid pakuvad portaali kaudu teised riigiasutused ja teenuste loogika ning sisu ei muutu.

Jõudu portaali meeskonnale ja jään ootama, kuni saame uuenenud portaali tutvustada!

Ettevõtte esindajana MTR-i sisenemiseks:

- sisenege isikliku autentimisvahendiga (näiteks ID-kaart) riigiportaali eesti.ee;

- valige vaade “ettevõtjale”;

- valige ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst “roll” endale vastava ettevõtte esindaja roll;

- valige lehe keskel asuvas sektsioonis “sisenemine teistesse infosüsteemidesse” valik “sisenemine MTR-i”.

MTR portaalis valige vasakul asuvast menüüst “õigsuse kinnitamine”, märgistage tegevusalad ning kinnitage.

Nimelt võtsime eelmisel nädalal vastu riigiportaali jätkuarenduste II iteratsiooni ehk teise etapi tööd. Sellega sai valmis e-teenuste uus kujundus ja haldus. Praegu on e-teenused riigiportaalis eri kohtades laiali, näiteks X-tee teenused, e-vormid, politsei e-teenused jt. Nüüd jagame e-teenused kolme vaatesse: kodanikule, ettevõtjale ja ametnikule. Lisaks tuleb ka kõikide e-teenuste ülevaade „Teenused A–Ü“. Nagu nimi ütleb, on teenused seal tähestiku järjekorras.

Jätkuarenduste esimese iteratsiooniga võtsime veebruaris vastu teemade ja kontaktide kujunduse ja haldamise. Kolmandasse ehk viimasesse iteratsiooni jäävad rubriigi „Minu dokumendid“ uus kujundus ja haldus ning esileht. Need loodame vastu võtta maikuus.

Seega, kui seni oleme rääkinud portaali uuenemisest sel kevadel, siis pigem on tegemist hiliskevade või isegi suvega. Aga aprillis kirjutame arenduse seisust ning edasistest plaanidest täpsemalt.