Head lugejad, palume abi ideede kogumisel! Nagu te teate, uueneb riigiportaal eesti.ee varsti põhjalikult ja sellega seoses kirjutame paljude teemade kohta uued, ülevaatlikud artiklid. Pere temaatika alla tuleb ka lemmikloomade teema, mis koondab ülevaatliku artikli, lingid ja vajalikud riigi kontaktid. Mure on aga selles, et lemmikloomade kohta käiv seadusandlus on jagatud erinevate ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel ära. Seadusandlikult on see mõistlik, aga inimese jaoks oleks seda enam vaja ühte, ülevaatlikku artiklit, mis võtab kokku lemmikloomade pidamisega seotud kohustused ja õigused.

Küsimus – millised teemad peaksid kindlasti olema peredele lemmikloomadest rääkivas artiklis? Hetkel on olemas selline info: lemmikloomade pidamise nõuded, loomakaitse seadus. Samas, kas näiteks üleriigiline Eesti lemmikloomaregister on hetkel töös ja seda peaks inimestele soovitama?

Kindlasti tahaks sisse tuua ka vaktsineerimise teema. Loomatauditõrje seadusest leidsin aga selgesõnalise nõude ainult marutaudi vaktsineerimise kohta. Kas on tõsi, et muud vaktsineerimised on ainult loomaomaniku südametunnistuse asi?

Koere ja kasside pidamise eeskiri on omavalituste kaupa erinev, omavalitsusi on meil üle 220. Teha lingid kõikide KOVide eeskirjadele oleks ilmselt päris keeruline ja kas ka vajalik?

Ise olen küll loomasõber, aga kaugeltki mitte selle ala seadusandluse spetsialist. Nii, et kui kellelgi on häid mõtteid, siis need on teretulnud nii kommentaaridesse kui erakirjana (press ätt ria. ee).

* Vastupidiselt välismaistele soovitustele kasutan  sõnu “lemmik” ja “lemmikloom”. Loodan, et mu kass andestab mulle.

Riigiportaali uuendused artiklid, kasutajasõbralikkus, lemmikloom

Oleme viimastel kuudel tegelenud hoogsalt riigiportaali arendamisega ega ole jõudnud sellest kirjutada. Lõpetame nüüd häbiväärselt pikaks veninud vaikuse ja teeme lühikese kokkuvõtte.

Nimelt võtsime eelmisel nädalal vastu riigiportaali jätkuarenduste II iteratsiooni ehk teise etapi tööd. Sellega sai valmis e-teenuste uus kujundus ja haldus. Praegu on e-teenused riigiportaalis eri kohtades laiali, näiteks X-tee teenused, e-vormid, politsei e-teenused jt. Nüüd jagame e-teenused kolme vaatesse: kodanikule, ettevõtjale ja ametnikule. Lisaks tuleb ka kõikide e-teenuste ülevaade „Teenused A–Ü“. Nagu nimi ütleb, on teenused seal tähestiku järjekorras.

Jätkuarenduste esimese iteratsiooniga võtsime veebruaris vastu teemade ja kontaktide kujunduse ja haldamise. Kolmandasse ehk viimasesse iteratsiooni jäävad rubriigi „Minu dokumendid“ uus kujundus ja haldus ning esileht. Need loodame vastu võtta maikuus.

Seega, kui seni oleme rääkinud portaali uuenemisest sel kevadel, siis pigem on tegemist hiliskevade või isegi suvega. Aga aprillis kirjutame arenduse seisust ning edasistest plaanidest täpsemalt.

riigiportaal arendus, artiklid, e-teenus, kontaktid

Riigiportaalis on koos juhenditega enam kui 600 artiklit kodanikele ja ligi 200 artiklit ettevõtjaile. Nii suur tekstihulk vajab igapäevast toimetamist, sest info vananeb ja mõned vanemad artiklid ei ole ehk kõige inimsõbralikumas keeles kirjutatud.

Selleks, et saada eesti.ee artiklite tervisest ülevaatlik pilt, tellisime kodanikele mõeldud artiklite analüüsi tublilt inimeselt, Tiina Rekandilt. Tiina uuris artiklite pealkirju, juhtlõike, liigendatust, sõnastust ja veel paljusid parameetreid.

Tulemus oli karm, aga loodetavasti õiglane. Väga suur osa portaali artiklitest vajavad ranget toimetajakätt ja arusaadavasse keelde tõlkimist. Põhjus on arusaadav, artikleid on kirjutanud pea kõikide riigiasutuste ja ametite sisuga tegelevad inimesed, mitte toimetajad. Ja enamus artikleid ei ole kirjutatud kindlale juhendile toetudes, vaid spetsialisti parema äranägemise järgi.

Igatahes on meie toimetajatel, Lindal ja Ingal tööpõld ees suur ja lai. Ettevõtjate teemasid toimetaval Anul on lihtsam – aasta alguses valminud tekstid on kirjutatud kindlate põhimõtete ja reeglite järgi.

riigiportaal @eesti.ee; kasutajad, artiklid, kasutajasõbralikkus