Head lugejad, palume abi ideede kogumisel! Nagu te teate, uueneb riigiportaal eesti.ee varsti põhjalikult ja sellega seoses kirjutame paljude teemade kohta uued, ülevaatlikud artiklid. Pere temaatika alla tuleb ka lemmikloomade teema, mis koondab ülevaatliku artikli, lingid ja vajalikud riigi kontaktid. Mure on aga selles, et lemmikloomade kohta käiv seadusandlus on jagatud erinevate ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel ära. Seadusandlikult on see mõistlik, aga inimese jaoks oleks seda enam vaja ühte, ülevaatlikku artiklit, mis võtab kokku lemmikloomade pidamisega seotud kohustused ja õigused.

Küsimus – millised teemad peaksid kindlasti olema peredele lemmikloomadest rääkivas artiklis? Hetkel on olemas selline info: lemmikloomade pidamise nõuded, loomakaitse seadus. Samas, kas näiteks üleriigiline Eesti lemmikloomaregister on hetkel töös ja seda peaks inimestele soovitama?

Kindlasti tahaks sisse tuua ka vaktsineerimise teema. Loomatauditõrje seadusest leidsin aga selgesõnalise nõude ainult marutaudi vaktsineerimise kohta. Kas on tõsi, et muud vaktsineerimised on ainult loomaomaniku südametunnistuse asi?

Koere ja kasside pidamise eeskiri on omavalituste kaupa erinev, omavalitsusi on meil üle 220. Teha lingid kõikide KOVide eeskirjadele oleks ilmselt päris keeruline ja kas ka vajalik?

Ise olen küll loomasõber, aga kaugeltki mitte selle ala seadusandluse spetsialist. Nii, et kui kellelgi on häid mõtteid, siis need on teretulnud nii kommentaaridesse kui erakirjana (press ätt ria. ee).

* Vastupidiselt välismaistele soovitustele kasutan  sõnu “lemmik” ja “lemmikloom”. Loodan, et mu kass andestab mulle.

Riigiportaali uuendused artiklid, kasutajasõbralikkus, lemmikloom

Hetkel tegeleme kogu riigiportaali arendamisega – portaal muutub kasutajasõbralikumaks, tekib loogiline seos teenuste, artiklite ja asutuste vahel. See omakorda lubab inimestel huvi pakkuva infoni kiiremini jõuda. Lisaks saab artikleid ja kontakte jagada otse sotsiaalvõrgustikes või saata e-kirja teel. Oluline on see, et nägemispuudega inimestel on tulevikus hõlpsam riigiportaali kasutada.

Kuidas arendus siiani läinud on? Alustasime riigiportaali jätkuarenduste planeerimisega suvel. Arendusmetoodikaks valisime Scrum’i, kuigi riigihangete seadus ja ka EL fondide nõuded seavad sellele omad piirangud ja esialgu tundus see mõte liiga optimistlik.  Nagu arendusprotsess ette näeb, oleme teinud sprindid maksimaalse pikkusega , üks kuu.

Novembri alguses toimus esimese sprindi koosolek, kus vaatasime tehtud tööd põhjalikult üle . Loomulikud oleme selle aja jooksul ise õppinud ja kohati oleme ka natukene komistanud, kuid üldine seis näitas, et agiilne arendus töötab hästi ka avaliku sektori arenduste puhul. Hetkel on meil juba arenduskeskkondades käegakatsutavad moodulid, mis annavad inspiratsiooni asjaga jätkata.

Lisaks kiiduväärt asjadele on meil olnud kogemusi, mida laita. See on üks kiire arendusmetoodika eripära, et headest ja halbadest asjadest räägitakse juba projekti alguses. Järgmises sprindis katsuvad kõik eelmises sprindis tehtud vead parandada ja seni hästi läinud asjad tasemel hoida. Vaatamata pisivigadele ja ülikiirele arendustempole on meeskond edukas olnud ja minul projektijuhina saab selle üle ainult hea meel olla. Hetkel tegeleme aastavahetuseks valmistumisega, sellest saab üks pingelisemaid tööhetki meie projektis.

riigiportaal arendus, kasutajasõbralikkus, meeskond, scrum

Riigiportaalis on koos juhenditega enam kui 600 artiklit kodanikele ja ligi 200 artiklit ettevõtjaile. Nii suur tekstihulk vajab igapäevast toimetamist, sest info vananeb ja mõned vanemad artiklid ei ole ehk kõige inimsõbralikumas keeles kirjutatud.

Selleks, et saada eesti.ee artiklite tervisest ülevaatlik pilt, tellisime kodanikele mõeldud artiklite analüüsi tublilt inimeselt, Tiina Rekandilt. Tiina uuris artiklite pealkirju, juhtlõike, liigendatust, sõnastust ja veel paljusid parameetreid.

Tulemus oli karm, aga loodetavasti õiglane. Väga suur osa portaali artiklitest vajavad ranget toimetajakätt ja arusaadavasse keelde tõlkimist. Põhjus on arusaadav, artikleid on kirjutanud pea kõikide riigiasutuste ja ametite sisuga tegelevad inimesed, mitte toimetajad. Ja enamus artikleid ei ole kirjutatud kindlale juhendile toetudes, vaid spetsialisti parema äranägemise järgi.

Igatahes on meie toimetajatel, Lindal ja Ingal tööpõld ees suur ja lai. Ettevõtjate teemasid toimetaval Anul on lihtsam – aasta alguses valminud tekstid on kirjutatud kindlate põhimõtete ja reeglite järgi.

riigiportaal @eesti.ee; kasutajad, artiklid, kasutajasõbralikkus